Alljärgneva kirjutisega püüame leevendada infovaegust  igapäevaste tegemiste kohta Pajus ja anda lühiülevaate tulevikuplaanidest.

MTÜ  PAJU  PANSIONAADID  LÜHITUTVUSTUS


AJALOOST

Paju mõis asub Valgamaal umbes 6 km Valgast kirde suunas Tartu-Valga maantee ja raudtee vahel. Paikkond on eelkõige tuntud seoses Vabadussõjaga. Paju lahingus (31.01.1919) saavutatud võit võimaldas vabastada Valga ning sundis punavägesid taanduma Riia suunas.

1970-ndatel aastatel toimunud mõisaarhitektuuri inventariseerimise tulemusena võeti Paju mõisa peahoone kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla.

Paju mõisa tänapäevases situatsioonis on peahoonet võimalik vaadelda koos pargiga, ehkki ka viimane on omaaegsega võrreldes muutunud.

Aastail 1957-1962 tehti endises koolihoones kapitaalremont ning 1960.a. suvel avati Paju Invaliidide Kodu saja kümnele hoolealusele. Aprillist 1992 kuulus Paju Hooldekodu Tõlliste valla munitsipaalhaldusse. Alates 1997 aastast osutatakse põhiliselt erihoolekandeteenust (psüühiliste erivajadustega inimestele). 20.jaanuaril 1998.a kinnitatud põhikirjajärgselt on tegu mittetulundusühinguga. Juunist 2004 tegutsetakse täiendatud-parandatud põhikirja alusel nimega Paju Pansionaadid.

 

Hoolekande lähiajaloost.

 
Kuni 1999. aastani toimis asutuse juhitud süsteem s.t. asutus määras ära kogu võimaliku abi,mida inimestel oli võimalik saada. See sõltus asutuse rahalistest vahenditest, ruumidest, personalist jne. Põhiliseks tegevuseks oli pikaajalise ravi, hoolduse, majutamise ja sotsiaalse kontrolli kindlustamine. Kuid see ei rahuldanud klientide kõiki vajadusi.

1999. aastast muudeti Eesti Vabariigis riigieelarvest finantseeritav asutusepõhine finantseerimisskeem rohkem kliendikeskseks. Ka Paju HK hakkas oma klientidele pakkuma nende päeva sisustamiseks erinevaid tegevusi (joonistamine, käsitöö, voolimine )

Rakendati ka töösarnaseid tegevusi (mõisapargi koristamine, tööd kasvuhoones). Kliente hakati enam viima üritustele ja ekskursioonidele väljapoole hooldekodu, kutsuti külalisesinejaid. Viimase 5 aasta jooksul on hoolealuste arv kasvanud 50-lt 100-le.

Aastast 2001 on psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne korraldatud 4 teenuse baasil: ööpäevaringne hooldamine, toetatud elamine, töötamise toetamine, igapäevaelu toetamine.

Rekonstrueerimine  (1997-2004)

Lisaks peahoonele ja kolmele endistele tööliselamutele on välisabi korras kerkinud (1999 ja 2002.a) parki Hollandi Maja 10-le ja Rootsi Maja 4-le elanikule. Renoveeriti või remonditi 3 elamut. Endistes tööliselamutes ja uutes majades on kodu leidnud 34 erivajadusega inimest. Vastavalt rekonstrueerimisprojektile on peahoonele paigaldatud kivikatus, sellega seoses teise korruse lagede osaline vahetus, seinte viimistlus. Kapitaalselt ajakohastati heitvete puhastussüsteemi, veevarustust, sanitaarsõlmi. Turvameetmena võeti kasutusele nõuetekohane tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Juurdeehituse kaasabil said uued ruumid köök ja toiduladu, söögisaal ja päevakeskuse ruumid. Mõisahoones on remonditud üldkasutatavaid ruume, tubadesse ehitatud san. sõlmi. Möödunud aastal remonditi- renoveeriti pesuköök, pesuladu, saun, san. sõlm personalile. Tänavu võimlemistuba, huvituba, kohvik, keldrikorruse koridorid. Metsistunud mõisapargist koos taastatavate pargiteede, tiikide ning Põhjapoegade mälestusmärgiga on saamas tervik.

Rekonstrueerimine (2005-2007)

2005 a sai uue väljanägemise peamaja fuajee.2006 a said paljud toetatud elamise tubadest klientidega koostöös uuesti remonditud ja jõudumööda jätkub töö ka sel aastal.Välja sai vahetatud osaliselt katlamaja ning keskkütte süsteem.Remonditud on enamus peahoone tubadest. Viimasena on valminud peahoone keldrikorrusel asuv huvi- e. muusikatuba. Kuid remont ei lõpe iial....

HETKESEISUST

Hoolekanne

Nõudlus ületab pakkumise....Käesoleval ajal pakume hoolekandeteenuseid psüühilise erivajadusega inimestele ja vanuritele, püüdes enamusele abivajajaile vastu tulla. Ööpäevaringne hooldusteenus, mida praegu kasutab u 80 klienti, abistab inimest igapäevaelu toimingute sooritamisel ööpäevaringselt ja aitab säilitada tema elukvaliteeti võimalikult heal tasemel. 

Toetatud elamise teenust(mida pigem nimetaks- elamine institutsioonis) kasutavad kliendid, kes saavad iseseisvalt hakkama lihtsamate igapäevatoimingutega, kuid vajavad siiski juhendamist ja abi oma elu korraldamisel. Neid kliente on 19.

Töötamise toetamise teenust kasutavad 13 toetatud elamise teenusel olevat klienti.
Nad töötavad tavapärastes töösuhetes, kuid vastavalt oma võimetele, oskustele ja tervislikule seisundile on neil võimalus valida oma tööpäeva pikkuseks 1-4 tundi päevas. Pidevalt on nende kõrval tööjuhendaja või tugiisik, kes abistab ja õpetab. Sellisteks töödeks on hooldekodu üldkasutatavate ruumide koristamine, abitööd köögiblokis ja pesuköögis,  koristustööd ehitusel ja mõisapargis, töö kasvuhoonetes, puude lõikamine, lõhkumine ja kuuri ladumine, katla kütmine, vana mööbli korrastamine.

Igapäevaelu toetamise teenust kasutavad 8 klienti ja rohkemal või vähemal määral kõik hooldekodu kliendid, et oma päeva sisustada, säilitada juba olemasolevaid toimetulekuoskusi ja õppida juurde uusi. Sellisteks tegevusteks on töösarnased tegevused: tubade koristamine, pargis riisumine, puidutöökojas meisterdamine ja päevakeskuse/käsitöötoa tegevused nagu joonistamine, käeline tegevus, voolimine, koolitunnid,  muusikatunnid ja vestlusringid.

Lisaks saab vaba aega  sisustada teleri vaatamise, muusika kuulamise, ajalehtede ja ajakirjade lugemise ja kaunis mõisapargis jalutamisega.

Puudega inimestega tegelemise eesmärgiks on aidata tal oma puuet võimalikult suures ulatuses kompenseerida ja tajuda et ümbruskond respekteerib neid.

Osutatakse ka transpordi eriteenust liikumispuuetega inimestele, vajadusel surnute vedu.

TULEVIK

Hoolekanne

Sotsiaalhoolekande teenuseid vajavate klientide arv suureneb seoses rahvastiku keskmise eluea pikenemisega ja progreseeruvate haigustega. Põhilisteks hoolekandeteenuseid vajavateks sihtgruppideks on tulevikus vanurid ja puuetega inimesed.

Otstarbekas on mõelda asutuse laiendamisele, kuid suurematest plaanidest on veel vara rääkida.

Mõtteid oleme mõlgutanud,et Valga linnas tuleks leida rühmakorterid, pakkudes soovijatele toetatud elamise teenust.

Hooldekodu arengu üheks suurimaks prioriteediks on professionaalne kaader. Jätkub pidev töötajate väljaõpe erinevates koolides ja täiendõppe kursustel. Puudust tunneme hoolekandeasutuse töötajate superviseerimisest vastava ettevalmistuse saanud spetsialisti poolt, sest läbipõlemise oht selles valdkonnas on kiire tulema.


KOKKUVÕTTEKS

Toetame raske ja pikaajalise vaimuhaigusega ning raske vaimse puudega inimeste rehabiliteerimise ja erihoolduse korra täiustamise töörühma poolt püstitatud eesmärki:

„…Edasise tegevuse põhisuundumuseks on ilmselt sobivaim ja põhjendatuim erihoolduses olevate inimeste järk-järguline seostamine üldiste avalike teenustega kuni määrani, mis inimesel lähtudes tema teovõimest peab olema. Teisiti öeldes, erihoolduses olev inimene tuleb asetada teiste ühiskonna liikmetega sotsiaalselt võrdsetesse tingimustesse (võimalikult normaalsetesse rollidesse), osutades seejuures seisundist ja vajadusest lähtuvalt täiendavat rahalist või teenuselist abi – erihooldusteenus(t)e, rehabiliteerimise vms. vormis…“.

 Et vähendada kulutusi erihoolekandele tulevikus, on vajalikud investeeringud juba täna, homme.