Paju mõis(saksa keeles Luhde Grosshof), 6 km Valgast on, nagu saksakeelne nimi näitab, endine Luke mõisa osa. Luke mõis, mis 1920. a. riigipiiri ajamisel ühes samanimelise kiriku ja suurema osa kihelkonnaga jäi Lätile, oli juba võrdlemisi varakult läinud ordult erakätesse ja kuulus 1431.a. Clawes von der Lude`le, kes nähtavasti oma nimegi on pärinud mõisalt. Läks arvatavasti veel XV sajandil naabruses asuva Härgmäe järele nime saanud Ergmiss`te ehk Ermeste sugukonna ja neilt 9.sept.1518.a. johann Plettenbergi valdusesse. Vastseliina staarosta Johann Walter Plettenberg kaotas Poola Valitsuse pooldajana rootsi aja alul Luke mõisa, mille Gustav Adolf 4.jaan 1624.a. Norrköpingi otsuse õiguse alusel andis ooberstleitnant Hans von Wrangell`ile. Edasi on mõis XVII sajandi keskpaiku lühikest aega viimase väimehe, ooberst Carl Tiesenhausen`i päralt, läks siis abielu teel uuesti Wrangelli´de kätte tagasi ja muudeti 1677.a. kuningas Karl XI poolt vabahärraskonnaks (Freiherrschaft). Päranduse jagamisel 9.veebr.1748.a. sai Paju mõisa meesläänina Gotthard Wilhelm parun Wrangell ja siit peale eraldus see Lukest, saades iseseisvaks. Juba 1750.a.a müüsid Wrangellid Paju mõisa leitnant Weinhold Gotthard Barglay de Tolly´le, kelle konkursilt see 1760.a. läks enampakkumisele Johann Georg Thomsen´ile ja viimase pärijalt 1787.a. ostu teel raehärra Joh. Röttiger Schroeder´ile. Oli siis kas omandusena või pandina von Scheumann´i, von Maydell´i, von Richter´i ja lõpuks 1837.- 1856.a. John von Jürgensonn´i käes. Viimatinimetatud aastal ostis mõisa 91 500 hõberubla eest sillakohtu adjunkt Victor von Stryk. Tema pärijailt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti ja asundati 1922.a. Härrastemaja – kahekordne kiviehitis - kohaliku algkooli ja asunike kasutada.
Mõisale kuulunud vakatalude müügiaega näitav tabel:
| Aastad | 1871 | 1872 | 1873 | 1878 | 1879 | Talude arv
| 4 | 7 | 1 | 1 | 1 |
Paju mõisa all peeti 31.jaan.1919.a. Eesti Vabadussõja kuulsaimaid lahinguid, mis otsustas Valga raudteesõlme ja linna langemise eesti- soome vägede kätte ja milles sai surmavalt haavata meie tuntuim Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
|